Meile joonistati omalaadne aardekaart, sest teekond kuumaveeallikani oli äärmiselt abstraktne ja raskesti leitav. Maamärkideks, mille järgi orienteeruda oli näiteks sellised salapärased nähtused nagu "kummulikeeratud maja", "roostekarva väändunud väravad" ja igasugused mahajäätud suvemajad. Lõpuks leidsime kummulikeeratud maja üless ja asusime kuumaveeallikat otsima ja peab mainima, et me nägime natukene liiga palju vaeva, olles suurele vesisele lagendikule tiiru peale teinud tuli välja, et kuumaveeallikas oli meie auto parkimiskohast umbes 20 meetri kaugusel ja täiesti vaateväljas, millegipärast lihtsalt ei sattunud selle nurga taha vaatama.
Kartsime, et äkki on tegu sellise kergelt leige lombikesega, mis poleks sugugi üllatav, sest terve piirkond oli täis üleujutatud murulappe ja kargeid mägiallikaid, aga õnneks osutus vesi ikkagi mõnusalt kuumaks ja alguses tundus, et lausa keeb teine, aga tegemist oli õnneks siiski lihtsalt õhumullidega.
Oma teekonnal nägime palju ilusaid mägivaateid ja pilved tegid taevavõlvil ikka konstantselt mingeid imetrikke. Peaaegu oleks ka virmalisi nautida saanud, aga selgus, et nad lihtsalt õrritasid meid ja ei läinud sugugi heledamaks kui "vaevu aimatav", aga me veetsime sellegipoolest päris mõne viivu ninad taevapoole keset kaluriküla ainsa avatud toitlustusasutuse parklat.
No comments:
Post a Comment